Meelespea

Sinu “ära unusta mind” lõhnas meelespeade järele – need õitsesid Sinu silmis. Kevad keset talve. Minu hing oli kaanetand, juba ulgusid hundid pimedas kuusemetsas. Rebisin…

Jätka lugemist →

Kingade täitmine

Ronides üles mööda nõlva mändide vahel, oli Pille kindel, et kord tuleb armastus nende vahele tagasi. Lihtsalt kannatlik peab olema. Sama moodi nagu iga kevadel…

Jätka lugemist →

Olemasolu kahtlused

Ma ei tunne Sind. Kas üldse olen tundnud? Vahel paistab mulle möödunu ühe veidra unenäona – avan´d silmad ja miskit pole enam alles olnud maailmast….

Jätka lugemist →

Aaretelaegas

Vanaaegsest mõningaste nikerdustega puidust kirstust voolab välja roosa taevas, mille all tiirutavad ja sädistavad pääsulinnud. Tunda on suveõhtu soojust ja magusat lõhna kirtsu põhjas õitsevatest…

Jätka lugemist →

Reeded murravad sisse

Istusime sõpradega reede õhtul Mauruse pubis oma õlle- ja siidriklaaside taga. Olin endale tellinud õlut, kuigi see mulle ei maitse, aga iga kord, kui Madis…

Jätka lugemist →