Sinilinnu laulud

Linna ja kodu vahele
jääb tükk tühja maad
tuuletele tallata
musta maanteriba

See on mu esimene hommik
mil ärkasin üles –
enam ma ei karda
elamise väge

Tuul sahistas pürsiladvus
sositas kaugemaa saladusi
tikka-trummi taktis
Kuldseis helgis lehesadu

Ma istun su jalge ees maas
ja vaatan üles su poole,
ootan sinu vastuseid,
suutes hoida vaevu
vaikselt oma kärsitust
…

Oli üks neid päevi
mil hüvastijätu
ja tere vahele
jääb terve igavik
…

Lähme laseme pilvepiirilt liugu
katsume
mis tunne on
käia paljajalu murul
lasta tuulel sasida juusteis
lubada veel silitada ihu

Kui palju mul on,
kui tähed tuln’d taevast
siinsamma mu jalge alla!
Kui palju mul on,
kui pihud saan’d täis

Laiadele väljadele kanna
mind võilille-uduna laota
et päikesekullana kord
ilm’laanes särada saaksin

Voogavate vete kohal
õitseb täies punane kuu
Lopsakas mahlane pohol,
kel peenraks kogu taevaruum