Olles punane kuu
Voogavate vete kohal
õitseb täies punane kuu
Lopsakas mahlane pohol,
kel peenraks kogu taevaruum
Luule & proosa minu sulest
Voogavate vete kohal
õitseb täies punane kuu
Lopsakas mahlane pohol,
kel peenraks kogu taevaruum
Nüüd ujuvad kalad
kõik sinises taevas
ja tähed paistavad
läbi sügava vee
Linn on päikeseloojangust punane. Inimesed valguvad klaasmajadest tänavatele, kõigil on oma tee selge selles tohutus siginat-saginat täis rägastikus. Võõrale pilgule on siin kõik arusaamatu –…
Nad ütlevad,
et Sind ei ole olemas.
Ometi ma pelgan…
Vihm teeb toredaid asju
paneb kaks võõrast
ühise katuserääsat alla
Sinu “ära unusta mind” lõhnas meelespeade järele – need õitsesid Sinu silmis. Kevad keset talve. Minu hing oli kaanetand, juba ulgusid hundid pimedas kuusemetsas. Rebisin…
Istun vasta punast puud
ja ootan. Ootan vaikides,
kuidas kasvab minu sees…
Meie kaks
nagu teismelised,…
Ronides üles mööda nõlva mändide vahel, oli Pille kindel, et kord tuleb armastus nende vahele tagasi. Lihtsalt kannatlik peab olema. Sama moodi nagu iga kevadel…
Ma ei tunne Sind. Kas üldse olen tundnud? Vahel paistab mulle möödunu ühe veidra unenäona – avan´d silmad ja miskit pole enam alles olnud maailmast….