Külaliste lahkumine
Ridamisi lahkusid
mu aiavärikust
kadedus ja igatsus
asjust mida pole
Ridamisi lahkusid
mu aiavärikust
kadedus ja igatsus
asjust mida pole
Tühjad mõtted
kisendavad
kooris läbisegi
nii paljust neist haaraks
ja keriks ja keriks
Hommikul
hing suurest rännakust
väsinuna
saabus koju puhkama
Linna ja kodu vahele
jääb tükk tühja maad
tuuletele tallata
musta maanteriba
Puhu peale valule
kaugele rappa vii
sinna, kus peetakse poti laatasid
seal, kus kukkede suud on avali
See on mu esimene hommik
mil ärkasin üles –
enam ma ei karda
elamise väge
Tuul sahistas pürsiladvus
sositas kaugemaa saladusi
tikka-trummi taktis
Kuldseis helgis lehesadu
Ma istun su jalge ees maas
ja vaatan üles su poole,
ootan sinu vastuseid,
suutes hoida vaevu
vaikselt oma kärsitust
…
Oli üks neid päevi
mil hüvastijätu
ja tere vahele
jääb terve igavik
…
Lähme laseme pilvepiirilt liugu
katsume
mis tunne on
käia paljajalu murul
lasta tuulel sasida juusteis
lubada veel silitada ihu