Õpetused energiakeskustest ning inimese peenkehast (st energeetilisest kehast) pärinevad tantrajooga traditsioonist, mis ulatub juba 600 aastasse pKr. Aja jooksul tantraõpetused levisid erinevate vahemaade taha, mistõttu hakkasid need õpetused algsest versioonist erinema. Selle tulemusel tekkisid erinevat liiki tantraõpetusi, mis ühtlasi lähenesid tšakrate (ehk energiakseskuste) süsteemile erinevalt. Isegi ühe õpetuse sees võib olla mitu erinevat viisi, kuidas energiakeskusi nähakse. Nii on olemas viie-, kuue-, seitsme-, üheksa-, kümne-, üheteistkümne-, kaheteistkümne-, ning isegi enama tšakraga süsteeme. Olen kuulnud lausa süsteemidest, milles tšakraid on inimese kehas sadu erinevaid.
Pilt pärineb teosest “Tantra Illuminated: The Philosophy, History, and Practice of a Timeless Tradition” Christopher D. Wallis
Lääne maailm on enim harjunud seitsme tšakra süsteemiga, mis kujunes domineerivaks just 15. sajandil ning hakkas lääne maailmas jõuliselt levima 1918. aastast.
Tänapäevani on vähe säilinud algseid sanskritikeelseid materjale, mis paljastaksid tšakrate maailma lähemalt. Need, mis on säilinud, on hoiul akadeemilistes asutustes ning ei ole kõigile kergesti ligipääsetavad. (Rääkimata siis sellest, kui palju on maailmas üldse neid inimesi, kes vabalt mõistavad sanskriti keelt ning suudavad seda ümber panna nt inglise keelde.) Julgelt võib öelda, et kõik praeguseni levivast tšakrate õpetustest pärinevad adaptatsioonidest 15. sajandi sanskritikeelsetest materjalidest. Tolleaegsed tõlked pühast keelest inglise keelde olid pealiskaudsed ning isegi terminoloogiliselt valed. Sellegipoolest olid need lääne inimese jaoks veenvad, arusaadavateks kohandatud ning mis kõige tähtsam – mõjusid põnevate originaalsete õpetustena.
Mida siis päriselt ei mõistetud?
Lääne inimesele jäi mõistetamatuks tantra kontseptsioon. Ja vahest on see senini õpetus, millele lääne inimene ei ole võimeline näppu peale panema. Seda enam, kui need on kõige pühamad õpetused, mida Suur Õpetaja annab edasi oma õpilasele alles siis, kui see on läbi teinud aastate pikkuse arengutee, et vastu võtta püha õpetust. Seega – mõistmata tantra olemust, jääb tegelikult päriselt kättesaamatuks ka tšakra mõiste.
Mina, läbi ja lõhki lääne inimene, kes ei ole teinud läbi pikka arenguteed tantra maailmas, vaid üksnes lugenud pisut materjale ja õpetusi selle kohta, ei anna kindlasti edasi originaalset tšakrate õpetust. Seda enam, et lääne inimesena olen ma juba kokku puutunud paljude erinevate arusaamadega energiakeskuste kohta ning kindlasti on need minu vaateid ja õpetusi tugevasti mõjutanud. Sellegipoolest on originaalsetele allikatele (või vähemalt tekstid, mis seisavad sellele allikale lähemal) viitavad õpetused aidanud mul n-ö koorida maha mingi osa neid arusaamu, mis on tugevalt läänelikud tõlgendused ja lisandused.
See aga ei tähenda muidugi, et minu valduses on nüüd originaalteadmised. Aus ülestunnistus on, et ma ei pürgigi sinna poole, et jagada algelisi iidseid teadmisi, sest valdamata sanskriti keelt polegi mul võimalik päriselt originaali mõista. Sellegipoolest leian, et lääne inimene võib ja saab tšakrate õpetusi kasutada ja enda maailmaga ühildada. Lihtsalt selle juures tuleb olla teadlik, et see, mida ta kasutab, on tema TÕLGENDUS ning seeläbi ka mugandus.
Ehk siis – oma blogis ma jagan energiakeskuste kohta ENDA ARUSAAMU.
Minu lähenemine on kujunenud (ja arvatavasti kujuneb ka edasi) erinevatest õpetustest, mis just mind paeluvad ning praktikatest, mida ma ise igapäevaselt kasutan ja järgin. Ent enne, kui ma liigun edasi oma arusaamade juurde, vaataks korra üle ühe küsimuse. Kui kõike eelnevalt öeldut arvesse võtta, siis mis väärtus sellel enda tõlgendusel õpetustest olla saab.
Kas oma arusaamadel saab üldse olla mingit spirituaalset väärtust?
Mina usun, et kindlasti saab. Kõik, mis toetab enda olemist (sh teadlikkust, sügavamat ühendumist, vaimset kasvu jne) niisugusel viisil, et ei tee endale ega teistele kahju, omab minu meelest suurt ja olulist väärtust. Ennekõike ma usun, et me oleme ise endile kõige suuremad õpetajad. See ka tähendab, et õpetused endale tulevad enda seest. Ent selleks, et need õpetused saaksid enda seest tulema hakata, vajame väliseid õpetajaid. Ehk välised õpetajad on n-ö teejuhiks, leidmaks eneses üles oma Suur Õpetaja (sellest räägin lähemalt mõnes teises postituses). Minu arusaam ongi ühtlasi minu õpetus ennekõike mulle. Aga ka sulle, kui tunned, et kõnetan sind õpetajana.
Kuidas mina siis energiakeskuseid mõistan?
Tšakra ehk energeetiline keskus inimese kehas (ja keha ümber) on ennekõike meditatsiooni fookuspunkt, mida visualiseeritakse rattana või lotuseõie kujulisena. Need fookuspunktid asuvad inimese kehas kindlates kohtades, kus saavad kokku ja põimuvad omavahel erinevad meridiaanid (energeetilised kanalid), aga ka kindlad näärmed, hormoonid ja närvipõimikud. Närvipõimikud alluvad teadlikule tahtele (ehk mõttele, visioonile), mis närvikoed aktiveerib ja tekitab energiakeskusesse teadvuse. Niisiis on igal energiakeskusel olemas ka oma miniaju, millel on oma kindlad kemikaalid, mille kaudu kontrollitakse spetsiifilisi kudesid ja rakufunktsioone kehas. Nii on iga energiakeskus ühteaegu visualiseeritud energeetiline punkt koos oma spetsiifilise väljaga, millele vastab ka kindel bioloogiline koosseis.
Siiski ei tohiks tšakraid mõista justkui kindlate ja muutumatute organitena. Vastupidi, inimese energeetiline keha on väga muutlik ja võib kogemuslikult ilmneda väga erineva arvu tšakratega (sõltuvalt siis sellest, millist praktikat inimene järgib).
See, millise meeleseisundi ja reaktsiooniga (sh elu valdkonnaga) tšakra seotud on, on samuti õpetus, mis eri allikates on erisugune. Lääne maailmas on levinud arusaam, et iga tšakra on seotud kindla emotsiooni-energia. See arusaam pärineb tegelikult psühhoterapeudi Carl Gustav Jungi tõlgendustest. Tantristlikest originaalõpetustest selliseid otseseid seoseid ei leia. Küll aga on teatud viiteid niisugustele seostele olemas tantraõpetuste edasiarendustest nt budistlikes tantraõpetustes. Siiski on säilinud algallikas (Ṣaṭ-cakra-nirūpaṇa, autoriks Pūrṇānanda) olemas õpetus, et igal lotosõie (mida visualiseeritakse vastavasse energiakeskuse punkti oma kehas) kroonlehel on oma seos kindla emotsiooniga. Ent need kroonlehed ei moodusta mingit kindlat mustrit, et kogu tšakrale ühist psühholoogilise seisundi nimetust anda.
Lääne inimese arusaam idamaade müstikast
Ometi on tänapäeval väga levinud arusaam (vähemalt lääne maailmas), et igale tšakrale vastab oma kindel emotsioon, värv, kristall, praktiline tegevus, õlid, taimed, toidud, planeedid jne… Sellised seosed tulenevad 1987. aastal avaldatud tohutust uurimustööst, mille raames tutvuti erinevate kultuuride õpetuste ja praktikatega, neid võrreldi ja analüüsiti ning selle tulemusel tehti omad kokkuvõtvad järeldused. Uurimustöös siiski ei kasutatud algseid originaalmaterjale (sest nagu öeldud, neile ligipääs on piiratud).
Lääne inimesena ei saa ma sinna midagi parata, et mullegi on need vägagi levinud arusaamad mõju avaldanud. Paratamatult juhtub, et kui ma nt mõtlen südametšakra peale, siis ma vaimusilmas näen rohelist värvi. Nii lihtsalt on. Vähemalt praegu. Õlide, kristallide ja erinevate praktikate mõjusse usun ma niisamuti ning mingeid põhimõtteid ma oma energiatöös siiski järgin. Minu lähenemist toetab minu uskumus, et KÕIK ON ENERGIA. Ehk ma suuresti lähtun energiakeskuste toimisel kvantõpetusest, millesse on põimunud omajagu tänapäevaseid teadmisi anatoomiast, bioloogiast ja neuroteadusest. Lisaks annab sellele sümbioosile vürtsi tiibeti budismi õpetused tšakrate kohta. Üks korralik kompott, eksole. 🙂
Minu lähenemisest täpsemalt
Minu arusaamise kohaselt on igal tšakral oma energeetiline väli ehk oma kindel võnkesagedus, mis kannab oma spetsiifilist informatsiooni. Seda informatsiooni võibki mõista emotsioonina või mingi kindla füsioloogilise reaktsioonina. Energia peaks saama kõigi keskuste vahel vabalt liikuda. Paraku tänapäevast elu elades, mis on kehale ja meelele tohutult stressirohke, on küllaltki tavaline, et energia jääb mingitesse keskustesse toppama. Seda nimetan energiablokiks.
Piltlikult võibki energiakeskuste toimimist mõista järgmiselt: elujõu energia liigub meis põhiliselt mööda üht peamist maanteed, millel on (MINU lähtepunktist võetuna) 7 ringteed ning kui juba ühel ringteel on energeetiline ummik, siis elujõu energia ei saa edasi-tagasi mööda oma maanteed vabalt liikuda.
Kui elujõu energia saab kehas vabalt liikuda, alles siis on võimalik kehasse ja meelde paigutada kõrgsageduslikku energiat, mis ongi ülim loov energia, mille kaudu toimub oma selle elu manifesteerumine.
Idamaade lähtepunktist kokkuvõtteni
Niisiis on energiakeskused ENNEKÕIKE meditatsioonipunktid, kuhu oma tähelepanu mediteerimise ajal suunata. Originaalõpetuste kohaselt on tšakrasüsteem loodudki abistavaks materjaliks mediteerimise jaoks. Ehk see süsteem on pigem mudel, mille abil meditatsiooni kaudu n-ö paigutada keha teatud punktidesse rituaalseid praktikaid. Nendeks praktikateks on näiteks erinevad mantrad (pühad helid või silbid), mille kaudu kutsutakse esile kindlaid jumalikke energiaid, et aktiveerida oma peenkeha energiavälja. Ehk tõsta madalasageduslikest keskustest energia aina üles, raputada lahti blokeeringud ja viia oma keha ning meel kõrgsageduslikesse (st gammalained) energiatesse.
Kuna ma ise niisuguseid õpetusi pole veel otse kelleltki saanud, siis ma väga kergelt praegusel perioodil mantraid ei kasuta. Nii igaks juhuks! Küll aga kasutan oma mediteerimisel visualiseerimist (ehk oma fookuse teatud keha punktidesse viimist), kindlaid hingamispraktikaid (nt kuṇḍalinī hingamine) ja käte asendeid (nt puudutusi). Samad võtted (ja põhimõtted) on mul kasutusel ka siis, kui teen energeetilist tööd. (Energiatöö vahendamist avan rohkem järgmises postituses.)
Tšakrate maailm on väga-väga kirju ja tundub meile lõpmatult suure maastikuna. Mina praegu andsin edasi nii imetillukese osa sellest, pretendeerimata kõiketeadja rollile. Vastupidi – ma tahan siinkohal rõhutada, et tean väga vähe. Veel enam, kuna tšakrate maailm ei lase end lõpuni loogiliselt ega analüütiliselt avada, st meie mõistus ei saa sellest maailmast päriselt üdini aru, tuleb meil lihtsalt rohkem usaldada enda sisemisi kogemusi. Olla lubamises ning võtta vastu see maagia, mida ise koged, kui mediteerid, saad energiatöö vahendust, praktiseerid tantristlikku joogat vms. See ongi ühtlasi koht, milles saame kontakti oma sisemise õpetajaga.
