Mõtted ja tunded ümbritsevad inimest energiaväljana. Seda energiavälja nimetatakse siin-seal ka auraks. Auraväli ei ole eriti uus mõiste ja selle kohta teatakse näiteks, et aural on omad värvid, millel omakorda on omad tähendused. Kuid vähem teatakse, et meie mõtete jõud on see, mis kujundab meie enda auravälja.
Veelgi enam – meie enda mõtted mõjutavad ka teiste energiavälja ning need võivad seda teha ka palju-palju aega hiljem. Mõttekujundid jäävad energiana siia maailma isegi siis, kui enam nende mõttekujundite mõtlejat siin ilmas ei ole. Lisaks on need mõttekujundid energiana aktiivsed, mis tähendab, et nad loovad oma sagedusel enese täitumist.
Meie kõigi heaolu, nii füüsiline kui vaimne, sõltub suuresti sellest, MIDA ja KUIDAS me mõtleme. Kandes endaga kaasas uskumusi, mis meid ei teeni, negatiivseid mõtteid, mis aina korduvad, seisukohad, mis pole ennast väestavad, loome enda energiavälja järjepidevalt häireid, mis põhjustavadki terviserikkeid ning mitte rahuldust pakkuvat elu.
Inimene on loodus
Meie organism, inimeseks olemise süsteem, on looduse loodud. Ehk me oleme läbi ja lõhki seotud loodusjõududega. See tähendab, et inimesena oleme keerukad süsteemid, mis on omakorda seotud veelgi keerukama süsteemiga – universumiga. Kui sellele suurele pildile nõnda avatud meelega otsa vaadata, siis tuleb tunnistada, et me sellest maailmast ja olemas olemisest teame nii väikese killukese.
Teame üksnes seda, mida suudame oma teadvusega tabada. Paraku meie teadvus pole midagi muud, kui üksnes meie endite muljed, mida saame läbi oma meelte. Mind ennast raputas teadmine, et inimkonna TEADUS teab ainult üht miljondikku kogu teabest, mis meid tegelikult ümbritseb. See väike infokilluke annab mulle tohutult palju julgust olla rohkem avali, kaaluda ja anda võimalust ka teistele võimalikkustele.
Meie vaim on loovaks jõuks
Mõte saab endale oma iseseisva elu läbi vaimu. Seda vaimu võib teisisõnu mõista ka teadliku tahtena. Mõtte elu võib olla nii pikaajaline kui ka lühiajaline, kõik sõltub sellest, milline energia on vaimu paigutatud. See tähendab, kui intensiivselt või millise jõuga niisugust mõtet on mõeldud. Mõte elab oma elu SÕLTUMATULT oma loojast ehk mõtte mõtlejast, kuid mõjutab oma eluga selle loojat. Kuid mitte ainult!
Iga meie valminud mõte hakkab elama oma elu enda tasandil. Kuna mõtetel on oma iseloom (lihtsustatult öeldes, kas kuratlik või ingellik iseloom), siis oma väljas mõtted ühinevad just nende joonte järgi. Nõnda mõtete vägi kasvab ja muutub mõjuvõimsamaks, puudutades ka teisi inimesi, isegi järgmisi põlvkondi kuni kollektiivideni välja. Vahest ehk oled kuulnud mõisteid nagu kollektiivne mälu või kollektiivne teadvus. Näiteks on erinevad arusaamad arhetüüpidest kollektiivsed.
Millest mõtete jõud tuleb?
Mõttele annab jõudu sinu enda tunnete intensiivsus, sinu enda kavatsuse ja tahtmiste volüüm. Mõtte- ja emotsioonienergia on selline huvitav ring, mis teineteist täiendavad. Sinu mõte loob emotsiooni, mis omakorda hakab mõtet toitma ning nõnda see sümbioos kasvama hakkab. Kui mõte ja emotsioon on harmoonias, siis tekib tugev energiaväli, milles on tohutu loomejõud ehk vaimuenergia. Teisisõnu me manifesteerime.
Võib ka juhtuda, et sinu mõte on üks ja sisemine kandev emotsioon on hoopis teine. Sel juhul tekib energiaväljas disharmoonia, pinge. Kui emotsioon domineerib mõttejõu üle (nt hirm ületab ennast toetavaid mõtteid), siis emotsioon väestab mõtted ja kirjutab need üle. Võimalik on ka, et vastasseis on võrdne – niisuguses olukorras tekib sisemine segadus ja konflikt, mis mõjutab energiavälja tasakaalu.
Seetõttu tuleks olla teadlik nii oma mõtetest kui ka neile antud emotsioonidest. Mida võimsam ja puhtam on emotsioon, seda tugevam on mõttejõud. Lisaks määravad jõudu ka konkreetsed sõnad, mille abil mõeldakse, sest iga sõna ise kannab endas oma energeetilist välja, mis samuti mõjutab mõttekujundit.
Kuigi sõnad on ise-enesest oma loomult tähendusest tühjad, siis tuleb olla teadlik, milliseid tähendusi sina ise (aga ka kollektiiv, kus keel kasutusel on) valitud sõnadesse paned. Lisaks usun, et sõnadel oma helis ja kõlas on kindel vibratsioon ehk vastav energia, mis samuti osaleb mõjutusprotsessis.
Võimalikkused, mida kaaluda
Miks mitte mõista mõtet kui iseseisva olendina? Mõtted, mille eksistents jätkub kvantväljas, kannavad endas energiat, mis loovad. Me nii kergelt ütleme lauseid nagu “Mõte loob” ja “Sinu reaalsus on sinu mõtete tulem” – aga mida need laused endas veel ütlevad? Peamiselt seda, et kõigis mõeldud mõtetes on olemas vaim. Ja ma ei pea siin silmas kummitus Kasparit. Ent vaimust põhjalikumalt räägin teises postituses.
Nendel mõtteolenditel on oma jõud – teaduslikult vast võib öelda, et elektromagneetiline väli – mis mõjutab meie igapäevast keskkonda. Need jõud on võimsad ja tegelikult loovad meie igapäevaelu pidevalt. Inimestena oleme oma mõtete orjad: meie mõtetest on 95% korduvad ja (tüüpiliselt) 80% meie mõtetest on n-ö kuratliku iseloomuga. Nii on meie ümber loodud päris palju kuratlike energiatega mõtteolendeid.
See ei ole öeldud hirmutamiseks, vaid mõtteaineks, vahest vastuseks mõnele “miks?”-küsimusele. Hästi lihtsustatult ja üldistatult vastuseks küsimusele “Mis aitab?” oleks – ARMASTUS. Puhas ja lihtne, kuid kõige võimsam energia, kui selles on olemas siirus, ehedus ja tänulikkus.
