Ma veel endiselt mäletan
neid ära unusta mind silmi
Ma imestasin tol korral, et
kuidas Sa võisid üldse arvata,
et ma midagi niisugust üldse unustan
Ja endiselt ma näen
neid meelespäid
muudkui langemas ja langemas
nagu tapeet minu magamistoa seinal
Iga kord ma vaatan neid õisi
ja ma näen neid silmi
neid siniseid, meelespäid täis silmi…
ja siis… ma näen,
kuidas kogu taevas on laotunud maa peale
ja ma näen, kuidas selles taevas
oled Sina,
kuidas Sina kõnnid
õrnalt oma heljuval sammul
üle sinise aasa
naeratus näol
ja silmad täis meelespea õisi
Lõosilmadesse hakanu
