Ta ilmus
salajase unelmana
mu lapsepõlve mängudesse
dikteeris reegleid
nõudmisi ta esitas
toa nurgast valge kapi sügavusest
Minu kannul
püsis ta
kui maja taga hoovis
keset tööstusalevit
pidasime ühist plaani
teha pattu pisukest –
joosta ära kodudest
vaid üheks päevaks, selleks et
saaks salaulmi luua
Mu kõrval
aina kõrvetan´d
ta sellest ajast saati
mil näinud salaunelmaid
täit´vaid mitut laadi
Ta tulist valu minu sees
on tegema siis hakan´d
kui tema minus olusse
ma usk´mast olen lakan´d
Ta ilmus
suurim imena
toa nurgast
lauasahatlist
