Taroloits
Taevas on ujutan´d üle
mind oma põhjatu laotusega
Kaon sellesse nagu valge kajakas
lõkkava naeruga
liugleva lennuga
Sinilinnu laulud
Luule & proosa minu sulest
Lõosilmadesse hakanu
Ma veel endiselt mäletan
neid ära unusta mind silmi
Ma imestasin tol korral, et
Sümfooniline süit
Sa tulid ja puudutasid õrnalt mu kukalt
ütlesid, et lõhnan ööviiulite muusika järele,
La Primavera, mis hõljus öös pärast Kuupaistesonaati
Ma olin lummatud – silmad said täis tähti
Enda matmine
See oli niisugune hommik
milles vaikus oli talumatu
Võtsin kapist kõige tagumise tassi
kolksatas uks minu lõbuks
14 nägu
Kaksteist naist ja üks mees
näit’vad end mu peegli sees
kordamööda viivuks vaid
otsa mulle vaat’ma said
Meeldetuletus
Mäletad sa veel
haldjalendu süvalaanes
pehmet samblatekki
-vaipa, -vatti, -vahtu?
Mardustega ühes
vana tamme tüves
…
Elüüsiumi väljad
Su raske rüü taskus
üsna sügavas sopis
üks pisike võti
hõõgub südame ligi
Oma tasasel viisil
ammuilma ta
…
Palvetus
Puhtaid sosistusi
kannavad vihmad
üle kaugete mägede
üle iidsete tundrate
…
Nõesed tõed
Kääksudes avaneb uks –
üle läve pimesi
astun kaduvikku
täis jahedat kopitust
…
Killud
Nad mõtlevad mind
kümneks tuhandeks killuks
igaüks endale
on nõudnud oma
…