Tuul sahistas pürsiladvus
sositas kaugemaa saladusi
tikka-trummi taktis
Kuldseis helgis lehesadu
kattis nõmme liivast teed –
puistu sättis vastu võtma
peagi saab’vat kuningat
Juba paindusid puude tüved
kahte leeri laiali
viskus valget valgusvihku
kuusekardinate vahelt
Salapärast vaikust
kogu mets sai täis
kõigi hinges peitus
enneolematu ootus
Millal ilmub kuningas
hiilg’valt valgusvihku?
Tuul keerutas lehevaipa
justkui messiast kuulutas
ilmuvat me ette
Hetk hõlmas endas hardumust,
mis sai kaasa võtta
oma metsarännakust
